Kokkuvõtlik statistika

Tribori mängus oli mängijate karaktereid seitse: Hars, Forian, Melo, Ritz, Gediminas, Joss ja Artur. Hukkusid Ritz ja Forian. Mängijaid oli samuti seitse. Kirazi mängus oli mängijate karaktereid 12, kellest hukkus 10. Pääsesid vaid paladiin Anna ja skisofreenikust Jack/John. Mängijaid oli viis.

Sündmused, millest seiklejad osa võtsid toimusid mängumaailmas viiel kuul märtsist kuni juuli lõpuni aastatel 1523-1524 Haelyni taevassetõusmisest. Märtsi esimeses pooles seigeldi üksi või kaaslasega, kogu kamp sai kokku 27. märtsil Trollisilla parvel. Ordu loodi 4. mail. Juulis toimus tegevus paralleelselt Triboris (salamõrtsuka jaht) ja Kirazis (aardejaht).

Päriselus jõudis mööduda neli aastat. Esimesed eraldi mängud toimusid 2012.a. märtsis, esimene ühine mäng 2012.a. oktoobris, viimane Kirazi mäng 2016.a. juunis. Tribori mängule kulus päevi - st päris päevi, mil istuti suures seltskonnas koos ja mängiti, mitte mängukordi – kokku 37. Lisaks umbes 10 eraldi mängu. Kirazi mängupäevi oli kokku 7. Seda ei ole tegelikult palju - aastate peale jaotatuna ligikaudu kord kuus -, aga tundideks ümberarvutatuna on asi muljetavaldavam: hinnates ühe mängupäeva keskmiseks pikkuseks 10 tundi, läks kokku 540 tundi ehk umbes 67 tööpäeva ehk 3 töökuud. 

Ettevalmistusele kulunud aeg oli palju-palju suurem. Tribori ja Kirazi mängudega otseselt seotud dokumente on 3 110, mis paiknevad 199 kaustas. Suurem osa neist on küll lihtsalt netiavarustest otsitud pildid ja muu materjal. Enda loodud dokumentidest on ka palju koopiaid, nt eri reegliversioonid. Ma ei jaksanud kokku lugeda palju on originaalset teksti– ja vist väga ei tahagi seda teada ;) -, aga seda on kindlasti sadades lehekülgedes. Muidugi on vaid pisike osa sellest tekstist tegelikult midagi originaalset, peamiselt on tegu märkmetega mängu läbiviimiseks.

Kokkuvõttes sain teha seda, mida juba ammu olen tahtnud teha. Tänud kõigile osavõtjatele, oli väga tore! Erilised tänud ja kiiduavaldused ägedate kaartide ja muu visuaalse materjali ja suurepäraselt kirjutatud kroonika eest!

Mäng ei ole tegelikult surnud: see elab oma elu edasi mälestustes, muutudes ajapikku aina helgemaks, kuni rohi on ikka totaalselt roheline ja kuldne päike ei loojunud iial. Lõpuks läheb kergelt sassi, mis toimus mängus ja mis päriselt. :)

- Mängujuht