Lähetusse

Ma ei uskunud kuni lõpuni välja, et nad mind tõesti põhja lähetusse saadavad. Tunnistan, et viimasel jutlusel olin veiniga natuke liialdanud, aga nad võiksid juba harjunud olla. Phäh. Triborisse. See on ju kolgas.

Vähemalt leidsin templi varude hulgast selle tühja raamatu ja vana kaardi, koos kellegi kokkuvõttega Anuuria ajaloost. Võtsin vabaduse märkida kaardile oma kodulinn Daulton ja sinna kaugele põhja jääv Tribor. Miks keegi üldse nii kaugel elada tahab? Kleepisin need tahakaanele.

Võin siis sama hästi juhust kasutada ja oma elamused põhjamaalt siia kaante vahele kirja panna. Vahest keegi sattub neid kunagi lugema ja teab eemale hoida.


Nagu mul niigi halb poleks, sajab juba mitmendat päeva vihma. Vähemalt paistab lehtedel olevat piisavalt ruumi, et joonistamisega meelt lahutada. Visandan siia pildi teel vastu tulnud vankrijuhist, keda kadetsesin, sest selgus, et mees on teel Daultonisse.